Konverentsi programm
Eesti Maaülikooli keelekeskusest osalesid rahvusvahelisel konverentsil eesti keele lektor Linda Püssa ja inglise keele lektor Kaarin Tuuksam. Osalemist toetas Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017.
Konverentsi esimesel päeval keskenduti rohkem probleemidele, mis tulevad ette akadeemilistes institutsioonides ja ülikoolides seoses dokumentide ja õppekavade tõlkimisega inglise keelde (inglise keel Euroopas kui lingua franca).
Bologna ülikoolist pidas ettekande Silvia Bernardini, kes rääkis akadeemiliste kursuste kirjelduste tõlkimisest itaalia keelest inglise keelde. Ta tõi ettekandes välja järgmised probleemid ja pakkus neile ka lahendused:
- Ühtlustamata terminisüsteemi tõttu tõlgitakse mõisteid erinevalt: näiteks sõna ’kursus’ on eri tõlkijad tõlkinud kui course, course unit või module.
- Terminisüsteem tuleks ühtlustada ja otsustada, millist terminit kasutada.
- Tõlkijad ja need ülikoolitöötajad, kes tõlgivad kursuste kirjeldusi inglise keelde, peaksid tegema koostööd, et ülikoolisiseselt kasutataks sama terminit.
- Akadeemiline inglise keel ei ole Euroopa Liidus standardiseeritud: eri riigid kasutavad eri termineid. Kogu süsteem tuleks ühtlustada.
Sarnased probleemid tõid välja ka ettekannet pidanud Jane Durante ja Alexandra Isabel Alves Neves Portugalist. Nende ettekandest jäid kõlama järgmised probleemid:
- Õppekavade akrediteerimise tõttu tuleb kõik dokumendid, kursuste kirjeldused jms tõlkida inglise keelde.
- Enamasti on vähe tõlkijaid ja vähe raha, et palgata tõlkijaid. Tõlketöö peavad ära tegema inglise keele õpetajad, kellel ei jätku kvaliteetse tõlke teostamiseks aega (tõlkega on enamasti väga kiire).
- Kui tõlge siiski tellitakse tõlkebüroost, siis eri tõlkijad kasutavad sama mõiste tõlkimisel eri termineid. Terminisüsteem on ühtlustamata.
- Ülikoolitöötajad ja tõlkebüroode töötajad peaksid jagama omavahel erialasõnade liste, glossaare (glossary), et ühtlustada terminite kasutamist.
Esimesel konverentsipäeval räägiti ka bürokraatiakeelest ja selle vastu võitlemisest. Roma Tre ülikooli professor Paola Faini tõi oma ettekandes välja, et Itaalias on ametlikud dokumendid kirjutatud enamasti väga segaselt, kasutatakse pikki keerulise ülesehitusega lauseid, arusaamatuid väljendeid ja seetõttu jääb sageli lause mõte segaseks. Paola Faini võitleb bürokraatiakeele vastu ja ütleb, et ametlik keel ei peaks olema nii keeruline. Itaalias toimub ka sarnane liikumine nagu Eestis „Selge keele” liikumine (kahjuks ma ei kirjutanud selle projekti nime üles).
Teisel konverentsipäeval pidasid ettekande Goedele De Sterck ja Daniel Lender Salamanca ülikoolist Hispaaniast, kes keskendusid hispaania keele kui teaduskeele probleemidele. Nende ettekanne käsitles järgmisi teemasid:
- Hispaanias on tekkinud olukord, kus teadlased avaldavad artikleid inglise keeles, hispaania keeles avaldatakse populaarteaduslikke artikleid. Seetõttu on ohus hispaania keele kui teaduskeele roll.
- Terminoloogide eesmärk on säilitada hispaania keele kui teaduskeele roll ühiskonnas, seetõttu teevad nad koostööd neuroloogidega, et tõlkida neuroloogiaalaseid inglise neologisme hispaania keelde, et vältida toorlaenude kasutamist.
- Tekkinud on ka paradoks: teadlased tunnetavad hispaania keele kui teaduskeele säilitamise rolli vajadust ja peavad seda tähtsaks, samas kasutavad nad siiski toorlaene või ingliskeelset sõna hispaaniakeelse asemel ning kirjutavad teadusartikleid ainult inglise keeles.
Konverentsi teise päeva ülejäänud ettekanded keskendusid rohkem teemale, kuidas peaks tõlkima Euroopa Liidu tekste nii, et nad oleksid võimalikult sooneutraalsed.
